VeebiABC


Sisukord | 1. Internetist �ldisemalt >

Saateks

K�esolev �ppematerjal p�hineb 1998. aastal TT� kirjastuse v�ljaandel "WWW ja HTML: abiks algajale v�rguhuvilisele". Erinevalt algvariandist on v�etud n��d aluseks XHTML ja m�rksa enam t�helepanu on p��ratud standardite j�rgimisele. K�ll aga on j��nud samaks p�hiidee: tutvustada veebitegemise p�hit�desid v�heste eelteadmistega inimesele, tehes seda �ldm�istetavas keeles.

Sissejuhatus

Selle materjali esmase versiooni ilmumise ajal 1997. aastal oli veebi plahvatuslik levik juba toimunud, kuid see oli siiski veel m�neti uudisasi ning veebimeistriteks olid paljudel juhtudel entusiastlikud ise�ppijad. HTMLi uusimat taset esindas versioon 3.2 oma mitmete uute v�imalustega, samal ajal eksisteerisid reaalselt eraldi HTMLi dialektid taganeva turuliidri Netscape'i ning uue valitseja MS Internet Exploreri jaoks. Olukorra muutis veelgi segasemaks erinevate skriptikeelte (Javascript, JScript) kasutamine ning �htse arusaama puudumine ka selles vallas.

Nii saigi "WWW ja HTMLi" kirjutamiseks v�etud aluseks lollikindlam ja lihtsam l�henemine - materjal baseerus HTMLi eelmisel versioonil 2.0, millel oli k�ll v�hem v�imalusi, kuid mida m�istsid enam-v�hem �htmoodi k�ik tollased veebilehitsejad. Ehkki aeg on l�inud edasi ja palju on muutunud, l�htub samast arusaamast ka k�esolev materjal - standardsust eelistatakse efektsusele, mida toetab vaid mingi kindel platvorm. �heksak�mnendate l�pul alanud IE valitsusaeg ei soodustanud paraku standardite j�rgimist - eriti ise�ppinud veebimeistrite loomingus leidis olulise koha "Best viewed with IE" -l�henemine, mille halba m�ju on tunda t�nini. Probleem on muutunud aegam��da t�sisemaks - halb veebidisain, mis varem t�hendas vaid koledat v�i osaliselt ligip��smatut lehek�lge m�nes "mitte ette n�htud" brauseris, t�hendab n��d sageli ligip��smatust uute tehnoloogiatega nagu mobiiltelefonid, pihuarvutid v�i ekraanilugemiss�steemid. K�esoleva �ppematerjali peamine m�te on aga j��nud samaks mis 1997. aasta variandil - tutvustada v�heste eelteadmistega lugejale veebi olemust ning anda talle p�hilised tehnilised oskused veebilehtede koostamiseks.

M�rkus edasij�udnud lugejale: k�esolev materjal piirdub XHTML-standardiga, mis on veebi standardiseerimisega tegeleva organisatsiooni World Wide Web Consortium (W3C) soovitatavaks standardiks. Sellele lisandub mittet�ielik �levaade CSS1 ja CSS2 kujundusstandardist. Kui 1998. aastal oli "kelladeks ja viledeks" Javascript ja Java appletid, siis t�nane veeb sisaldab palju enam lisav�imalusi (PHP, SQL, multimeedia jpm). Nende kirjeldamine aga j��gu juba uute materjalide hooleks.

T�IENDUS: Algne variant kajastas XHTML 1.0-i, septembris 2007 tehtud m�ningate muudatustega peaks tekst vastama XHTML 1.1 standardile.


Sisukord | 1. Internetist �ldisemalt >

2003-2025 Kaido Kikkas.
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on
sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või uuem).
Litsentsi ingliskeelne täistekst