1999. aasta augustis kaitses Kakk doktorikraadi ja see lõi viimaks võimaluse omaette struktuuriüksuse moodustamiseks TTÜ koosseisus. Mitmete kaalutluste järel võeti suund taotleda teaduskeskuse staatust infotehnika (praegu infotehnoloogia) teaduskonna alluvuses.
Sellegagi oli hulk probleeme ja asjaajamisi, kuid tänu dekaani prof. Rein Jürgensoni, informaatikainstituudi direktori dots. Rein Kuusiku ja mitmete teiste toetusele võttis TTÜ nõukogu 22. veebruaril 2000 vastu otsuse rehabilitatsioonitehnoloogia teaduskeskuse moodustamisest.
Keskus oli niisiis loodud, ehkki seisukord sarnanes liikumisega vihma käest räästa alla. Edasise arengu, sealhulgas õppetoolide loomise ja õppetöö käivitamise eeltingimuseks seadis ülikool isemajandavuse - s.t. kulude katmise projektirahadest ja ülikoolilt saadava toetuse tasakaalustamise projektitulude üldkulusummadest.. Riiklik sihtfinantseerimine aga eeldas õppetöö olemasolu. Sellest nõiaringist keskus paraku välja ei pääsenudki.
Koostööprojekte siiski tasapisi kogunes. Eesti-siseselt toimis koostöö mitmete puuetega inimeste organisatsioonidega (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Iseseisva Elu Keskus), haridus- ja sotsiaalasutustega (Laagna Lasteaed-Algkool, Haapsalu Väikelastekodu). 2000-2002 viidi koos Maribori ülikooliga Sloveeniast läbi PHARE projekti VISIOCOM, mis oli suunatud puuetega inimeste kaugkoolituse edendamisele.
2001. aasta mais Madridis toimunud ICTA töökoosolekul valiti Kakk ICTA Euroopa komitee aseesimeheks. Paraku oli juba näha, et see jääb vaid auametiks - raha koosolekutele sõitudeks ei olnud kusagilt võtta.
2001. aasta alguses avanes veel üks võimalus - lätlaste kaudu saabus pakkumine osaleda EL 5. raamprogrammi projektis THINK Baltic Extension, mis oli jällegi suunatud puuetega inimeste tööhõive edendamisele. Et tegu oli üsna mahuka projektiga, tekkis taas mõte, et ehk õnnestub jalad alla saada.
2001. aasta suvest tuleks mainida üht viimastest edukatest üritustest - projekti "Puuetega inimesed ja E-ühiskond", kus paarkümmend liikumispuudega inimest said 5-päevase kursuse raames osa väga erinevatest loengutest infoühiskonna üldteemadest kuni praktiliste teadmisteni e-pangandusest ja veebitegemisest. Lektoriteks olid Linnar Viik, Leo Võhandu ning mitmed teised tuntud nimed. 100% heal tahtel põhineva (ülikool eraldas tasuta arvutiklassi, lektorid esinesid ilma honorarita) ürituse kohta oli tulemus vägagi korralik.